Jaanus Nurmoja

23.06.1967 Tallinn

Jaanus Nurmoja teatakse heliloojana eelkõige Lääne-Virumaal, kus ta tegutseb  koorijuhina ning vabakutselise ajakirjanikuna. Olulisema osa tema poolesajast teosest  moodustab koorimuusika, esindatud on ka rokk ja džäss.

Jaanus Nurmoja on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal (1993), sellele eelnesid õpingud Tallinna 1. Keskkooli (tänase Gustav Adolfi Gümnaasiumi) prantsuse keele eriklassis (1985). Nurmoja on töötanud uudistetoimetajana Eesti Raadios ning pressiesindajana kohalike omavalitsuste ametiasutustes Tallinnas ja Rakveres, ühe aasta ka teleprodutsendina. 2012. aasta sügisel sai temast Meeskoor Rakvere dirigent. Sel alal on ta ennast täiendanud Heli Jürgensoni juhendamisel.

Jaanus Nurmoja tõsisem kokkupuude muusikaga algas 1980. aasta sügisel, mil ta asus mängima Tallinna Pioneeride Palee puhkpillliorkestris dirigent Arne Haasma käe all. Keskkooli ajal hakkas ta lisaks laulma Tallinna 1. keskkooli kammerkooris ning Tallinna Koolinoorte Segakooris, hiljem järgnesid Tartu Ülikooli Kammerkoor, kammerkoor Non Troppo, Estonia Seltsi Segakoor, meeskoor Rakvere, kammerkoor Solare ja ansambel HaLe MaJa.

Iseõppijast Jaanus Nurmoja esimesi loomingukatsetusi tuli ettekandele 1990. aasta varakevadel, mil tema bossanova "Lähen ja naeran" (tekst Tõnu Trubetsky) sai Uno Naissoo nimelisel heliloominguvõistlusel diplomi laulude kategoorias. Tõsisem loometegevus algas järgmisel kümnendil pärast siirdumist Rakverre. Nurmoja teoste sünni juures etendasid seal olulist rolli dirigent Elo Üleoja ja kammerkoor Solare, dirigent Toivo Peäske, poeedist ja muusikust sõber Neeme Plutus (1972–2009), pianist ja laulja Ahti Bachblum ja mitmed teised kohalikud muusikud.

Tema muusikat on esitanud põhiliselt kammerkoor Solare, meeskoor Rakvere, Virumaa Kammerorkester ning Rakvere meeskvartett HaLe MaJa. Tema muusika on kõlanud Estonia kontserdisaalis, Jõhvi kontserdimajas, vaimuliku muusika festivalil "VaiMus" ja paljudel Rakvere linnaga seotud üritustel. Rokkballad "Leia üles mu valgus" osales Tallinna Keskraamatukogu korraldatud armastuslaulude võistlusel "Armastuse valgus" 2013. aasta märtsis, sai 5. koha ning eriauhinna orkestreeringu eest. Nurmoja heliloomingu hulgas leidub ka lastelaule. 2013. aastal Rakveres toimunud mudilaskooride festivalil "1 meel" kanti ette peo nimilaul "Üks meel" ning psühhedeelse roki sugemetega "Riidekapikoll". 2015. aastal tunnistati Jaanus Nurmoja üleriigilisel vokaalansamblite võistlusel "Naissoo laulud" parimaks lauluseadjaks.

Jaanus Nurmoja algatusel koostas kirjastus SP Muusika koostöös Rakvere Linnavalitsuse ja Rakvere Kultuurikeskusega 2012. aastal noodikogumiku "Väge täis lood", kus ilmus kuue Rakvere autorite looming.

Septembris 2006 tegi Jaanus Nurmoja ajalehes Virumaa Teataja ettepaneku luua Rakvere keskväljakule skulptuur "Noormees jalgrattaga muusikat kuulamas", mis reprodutseeriks ühe tähelepanuväärse seiga Arvo Pärdi eluloost. 2009. aastal korraldas linnavalitsus ideekavandite võistluse ning 2010. aasta septembris, Arvo Pärdi 75. sünnipäeval avati Simson von Seakylli loodud skulptuur.

Vaata ka: https://www.youtube.com/c/JaanusNurmoja
Jaanus Nurmoja pikem biograafia

© EMIK 2015

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).