Tänavu juba 70. korda toimuv rahvusvaheline heliloojate rostrum on suurim ja mõjukaim nüüdismuusika konkurss. Iga rostrumil osalev riik esitab hindamiseks kuni 30 minuti ulatuses muusikateoseid, mis on loodud viimase viie aasta jooksul. Kohapeal kuulavad, analüüsivad ja hindavad teoseid delegaadid. Nädala lõpus kuulutatakse välja võitjad põhikategoorias ning noorte, alla 30-aastaste heliloojate kategoorias. Lisaks võitjatele märgitakse ära mitmed silmapaistvad teosed soovitatud teoste nimekirjas.
Tulemused avalikustatakse pressikonverentsil reedel, 17. mail.
Esiletõstetud teoseid tutvustavad raadiokuulajatele järgmise hooaja jooksul kõik rostrumil osalevad riigid. Mõlema kategooria võitjad pälvivad eriauhinna.
Klassikaraadio saadab tänavusele rostrumile Eestit esindama Liisa Hirschi ja Liisa Hõbepappeli teosed.
 Liisa Hirsch. Foto: Marije van den Berg |
 Liisa Hõbepappel. Foto: helilooja.ee |
Liisa Hirschi „Maa sooned“ (2023) on loodud kuuele torupillile.
Liisa Hirsch: „Eesti torupillile, mis erineb ulatuselt ja burdoonidelt oma šoti sugulasest, ei ole kaasaegset muusikat veel palju kirjutatud. „Maa sooned“ on üks esimesi katseid neid instrumente kaasaegse klassikalise muusika konteksti asetada. Nooremas generatsioonis leidub õnneks innovatiivseid torupillimängijaid, kes on huvitatud oma tundlikke ja vahel tunde häälestamist nõudvaid instrumente improvisatsioonilise ja uue muusika kontekstis kasutama.
Alustasin loo kirjutamist helimaterjalist, mis oleks arhitektuurilt võrdlemisi lihtne, kuid kõlalt rikas ja püsimatu. Tavaliselt hoidun kirjeldavatest pealkirjadest ja siingi olen kasutanud maa soonte kujundit abstraktsemas tähenduses, olgu selleks jõujooned või unustatud kontakt maaga, selle kõige olulisema toetuspunktiga inimkeha jaoks.
Loo harmooniad on peidetud tõusvatesse ja hiljem laskuvatesse torupilli glissandodesse ja võnkumistesse. Pilli tämbrid omandavad sellises kontekstis elektrilise, kohati inimhäälse kõla ja läbi sellise mängutehnika ilmuvad ülemhelid iga kord natuke erinevalt, andes muusikutele ruumi ka kuulata ja reageerida kuuldule.
Loo kirjutamise ajal 2023. aasta veebruaris tabasid Lõuna-Türgit ja Süüriat maavärinad – maapõu näitas siis oma hävituslikumat jõudu, mille mõjud kindlasti ka selle teoseni kandusid.“
Noortekategoorias võistleb rostrumil Liisa Hõbepappeli 2023. aastal valminud ansambliteos „Rosa majalis“.
Liisa Hõbepappel: „Selle teose alguspunkt oli Gil Vicente (1465–u 1536) luuletus „Ema, ma roosidest tulen“ Jüri Talveti esimesest „Valitud tõlkeluule“ kogumikust. Ja kui ma selle luuletuse kohta uurisin, siis leidsin, et Robert Schumann on seda luuletust kasutanud saksa keeles enda Hispaania lauludes sopranile ja aldile.
Vicente luuletus on väiksest tüdrukust, kes jutustab emale, mida ta jõe ääres nägi. On üks väike hääl meie sees, mis küsib – ema, ema, kas sa nägid? Ema, ema, kas sa nägid, kus ma käisin? Ema, ema, kas sa nägid, mida ma seal nägid? Ja vahel ka: ema, ema, kas sina näed, sest mina ei näe. Ja kusagil on kibuvitsapõõsas – elu – ajuti nii imeilus, nii sooja päikese käes nii peadpööritava lõhna, nii teravate okastega. Rosa majalis tähendab ladina keeles – kibuvits.
Kuidagi loomulikult hargnes see lugu kolmes suunas teekond, okkad ja kummardus Robert Schumannile.“
Rostrum on järjepidevalt toimunud juba 69 aastat ning selle kaudu on rahvusvahelisele publikule tutvustatud rohkem kui 450 helilooja teoseid. Rostrumi võitjate hulgas on nüüdismuusika suurnimed Luciano Berio, Henri Dutilleux, Luigi Nono, Toru Takemitsu, John Tavener, György Ligeti, Louis Andriessen, Esa Pekka Salonen, Georg Friedrich Haas jt.
Klassikaraadio on rostrumil osalenud alates 1994. aastast. Eesti autoritest on rostrumi põhikategooria võitnud Helena Tulve ning noortekategoorias esikoha pälvinud Mari Vihmand, Jüri Reinvere, Ülo Krigul ja Maria Kõrvits.
Lisaks helitööde konkursile on rostrum oluline foorum raadiotes ja ringhäälingutes töötavate nüüdismuusika toimetajate ja -produtsentide jaoks, võimaldades infovahetust ning nüüdismuusika hetkeseisu kaardistamist. Rostrumi kontaktide kaudu on sündinud mitmed erakordsed riigipiire ületavad koostööd. Näiteks 2023. aasta oktoobrikuus tuli Grazis Austria ringhäälingu ORF-i korraldatud festivalil Musikprotokoll esiettekandele Eesti helilooja Madli Marje Gildemanni teos „Nocturnal migrants“, mille tellis ORF pärast tutvumist Gildemanni loominguga 2022. aasta kevadel Palermos toimunud rostrumil.
Tänavu aprillikuus tegid kolme Balti riigi klassikaraadiote toimetajad ühise kolmekeelse kontserdiülekande festivalilt Balti & Eesti Muusika Päevad, kus kavas oli Eesti, Läti ja Leedu heliloojate uuem looming.
Tänavu toimub rostrum esmakordselt Leedus. Sündmuse peakorraldaja on rahvusvaheline muusikanõukogu IMC, kelle partneriteks Leedu raadio LRT Klasika ja Leedu Heliloojate Liit.
Rostrumil osalevaid teoseid saab kuulata koos autorite Liisa Hõbepappeli ja Liisa Hirschiga saates „Nyyd-muusika“ teisipäeval, 14. mail kell 21. Saatejuht ja rahvusvahelise rostrumi delegaat Eestist on Klassikaraadio uue muusika toimetaja Johanna Mängel.
Lisainfo: Klassikaraadio