Venno Laul

Venno Laul
11.09.1938, Kuressaare - 14.10.2018

Venno Laul oli Eesti muusikamaastikul tuntud eelkõige hinnatud dirigendi ja pedagoogina – ta oli Eesti Rahvusmeeskoori Poistekoori rajaja, koori pikaaegne dirigent ja kunstiline juht. Laul on olnud mitmeid kordi üldlaulupidude ja koolinoorte laulupidude üldjuhte, ta on olnud aastaid tegev Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias nii pedagoogina, kui ka õppe-ja teadusprorektorina ja rektorina ning olnud ülikooli uue õppehoone rajamise eestvedajaid. Aastast 2001 oli Laul Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor ning aastast 2005 AS Estonia Klaverivabriku juhataja.

Venno Laul õppis dirigeerimist aastatel 1952–1956 Tartu Muusikakoolis Voldemar Kliimandi juhendamisel ning aastatel 1956–1961 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Kaljuste klassis. Aastatel 1968–1971 jätkas Laul õpinguid Leningradi Konservatooriumi assistentuuris Avenir Mihhailovi klassis.

Aastatel 1960–1966 tegutses Venno Laul Tallinna 22. Keskkoolis muusikaõpetajana. 1966–1972 oli ta Rahvusooper Estonia koormeister ning aastast 1969 Eesti Rahvusmeeskoori stuudio juhataja ja dirigent. Aastal 1971 asutas Venno Laul stuudio juurde Eesti Rahvusmeeskoori Poistekoori (RAM Poistekoor, aastast 1990 Eesti Poistekoor ja 1997 Rahvusooper Estonia Poistekoor) ning oli aastani 2001 selle kunstiline juht ja peadirigent. RAM poistekoor oli pärast 1945. aastat esimene Eesti koor, millel õnnestus esineda väljaspool NSVL-i USA-s (1988) ja Austraalias (1989). Lisaks on koor Laulu käe all andnud kontserte paljudes Euroopa maades, aga ka Kanadas ja Jaapanis. Kooril on suuri teeneid Eesti muusika tutvustaja ja klassikalise muusika esitajana, osaletud on paljude vokaalsuurvormide ettekannetel ja Rahvusooper Estonia lavastustes. Lisaks on koor salvestanud 7 heliplaati, kassette ja rohkesti muusikat Eesti Raadio fondi. Heliplaatidest võib esile tõsta aastal 2006 Sélection du Reader´s Digest´i algatusel ilmunud viiest plaadist koosnevat maailma koorimuusika valikkava, mis sisaldab 30 minutit Eesti Poistekoori salvestisi.

Aastatel 1972–2001 töötas Venno Laul Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimiseriala õppejõuna (1974–1981 dekaan, 1981–1982 õppe- ja teadusprorektor, 1982–1992 rektor, aastast 1987 professor ning 2001 emeriitprofessor). Laulu õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Silvia Landra, Heli Ojaste, Lauri Aav, Anu Tähemaa, Eero Raun, Elo Kesküla jt. Rektorina saavutas Laul Tallinna Riiklikule Konservatooriumile kesklinna krundi eraldamise, avaliku projekteerimiskonkursi korraldamise, ehitusplatsi vabastamise elu- ja haldushoonetest ning ehituse alustamise 22.11.1990. Aastatel 2002–2005 oli Venno Laul AS Estonia Klaverivabriku nõukogu aseesimees ja müügijuht ning aastast 2005 klaverivabriku juhataja.

Venno Laul on olnud koolinoorte laulupeo (1977, 1982 ja 1987) ning üldlaulupeo üldjuhte (XIX, XX, XXI, XXII ja XXIII). Aastatel 1986–1996 oli Laul Eesti Kooriühingu esimees, 1990-ndatel aastatel European Federation of Young Choirs juhatuse ja muusikakomisjonide liige ning International Federation of Choral Music juhatuse nõuandev liige. Ta on osalenud enam kui 60 rahvusvahelise koorivõistluse, dirigentide ja kooriloomingu võistluste žüriis. Lisaks on ta olnud lektor paljudel rahvusvahelistel suvekursustel sh USA-s (1991), Jaapanis ja Iisraelis (1996), Kreekas (1997) ja Poolas (2004). Laul on juhatanud mitmeid meistrikursuseid, sh XI Europa Cantat (1994) ja Europa Cantat Junior (1999) ning olnud külalisdirigent Itaalias, Saksamaal, korduvalt Belgias ja Soomes.

Venno Laul on kuulunud Eesti Interpreetide Liidu juhatusse ja Eesti Kultuurkapitali rahvuskultuuri sihtkapitali nõukogusse, samuti Eesti Vabariigi kultuuripreemiate komisjoni. Aastatel 1985–1990 oli ta ENSV Ülemnõukogu liige, aastal 1990 Eesti Kongressi delegaat ning 1999–2002 Tallinna linnavolikogu liige ja Kesklinna halduskogu esimees.

Venno Laulule on omistatud ENSV teenelise kunstniku (1977) ja ENSV rahvakunstniku tiitel (1985). 2001. aastal tunnustas EV President Lennart Meri tema tegevust Valgetähe II klassi teenetemärgiga.
Helilooja Veljo Tormis on Venno Laulule pühendanud oma teose „Kodulaulud“.