Peeter Süda

30.01.1883 Lümanda, Saaremaa – 3.08.1920 Tallinn
Maetud Tallinna Siselinna kalmistule

Peeter Süda oli helilooja, kes pühendas kogu oma talendi ja loomingu ühele instrumendile – orelile. Põhilise osa Süda loomingust moodustavad oreliteosed, ainus koorilaul "Linakatkuja" on eesti muusikas esimene koorifuuga rahvalaulu viisi ja sõnadega. Originaalteoste kõrval kuuluvad ta loomingusse ka oreliseaded Liszti, Mozarti, Bachi, Wagneri jt. muusikast.

Süda muusika on enamasti polüfooniline ja viimistletud vormiga, sisaldades ka rahvamuusika intonatsioone.

Peeter Süda omandas muusikalise alghariduse Kihelkonna köstri Ado Knapsi juures orelit mängides. Aastail 1902–1911 õppis ta Peterburi konservatooriumis orelit professorite Louis Homiliuse ja Jacques Handschini juures ning kuni aastani 1912 kompositsiooni Anatoli Ljadovi, Aleksandr Glazunovi, Jazeps Vitolsi ja Nikolai Solovjovi juhendusel. Aastail 1905–1911 osales Peeter Süda korduvalt Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumise matkadel. Juba õpinguaastail alustas ta ka kontserttegevust, andes organistina soolokontserte ja tegutsedes saatjana. 1912. aastal asus Süda elama Tallinna, kus ta esines orelikontsertidega ning andis ka muusikateooria ja klaveritunde. Aastast 1919 kuni surmani töötas ta Tallinna Kõrgema Muusikakooli oreli- ja teoreetiliste ainete õppejõuna.

1924. aastal moodustati Peeter Süda Mälestuse Jäädvustamise Ühing, millest 1931. aastal kasvas välja Muusikamuuseumi Ühing. Peeter Süda pärandist alguse saanud Muusikamuuseum avas uksed 1934. aastal. Tänase Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi „südameks” on muusikaosakonna hoidlas asuv Peeter Süda kogu.

1927. aastal püstitati Peeter Süda kalmule Ferdi Sannamehe valmistatud pronksbüst – esimene ausammas eesti heliloojale. 1983. aastal avati helilooja 100. sünniaastapäeva puhul Kuressaare Muusikakooli õuel Peeter Süda pronksbüst (skulptor Aime Kuulbusch).

Süda oreliloomingut on kirjastanud firma Eres ja Eesti Orelisõprade Ühing, tema muusikat on salvestanud plaadifirmad BIS, Eres ja Forte. Peeter Süda teosed on kõlanud Lätis, Leedus, Venemaal, Saksamaal, Tšehhis, Soomes, Rootsis jm.

© EMIK 2006

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).