Kustas Kikerpuu

19.10.1937 Tallinn–20.10.2008 Tallinn
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1983
Eesti Esinejate Liidu liige alates 2000

Helilooja, džässmuusik, dirigent ja pedagoog, Eesti kergemuusika suurkuju Kustas Kikerpuu, on tuntud eelkõige oma laululoomingu poolest. Tema meloodilised, romantilised ja südamlikud laulud on jõudnud inimeste südametesse ning leidnud koha lauljate repertuaari kullafondis. Märkimisväärse panuse muusikaellu andis ta ka pikaajalise muusikasaadete toimetajana Eesti Televisioonis.

Kustas Kikerpuu lõpetas 1961. aastal Tallinna Muusikakooli koorijuhtimise erialal Harri Ilja klassis. 1990–1995 osales ta Imatra džässmuusikakursustel (juhendajad Herb Pomeroy, Jiggs Wigham, Maria Schneider).

1963–1964 oli Kikerpuu tegev muusikuna ENSV Riiklikus Filharmoonias. 1965–1976 töötas ta Eesti Televisiooni muusikatoimetajana ja ETV ansambli juhina, tema käe all sündisid saatesarjad nagu "Horoskoop" (1968–1973), "Entel-tentel" (1968–1969), "Trika-trei" (1970–1971) ja "Big-bänd" (1991). Tegutses 1976–1985 "Eesti Reklaamfilmi" muusikajuhi ja estraadiorkestri "Levimo" dirigendina, 1985–1993 Eesti Raadio Kontsertorkestri ja bigbändi dirigendina. 1993–2002 töötas Kikerpuu teoreetiliste ainete õpetajana Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (alates 1995 pop- ja džässmuusikaosakonna juhataja) ning aastast 2002 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. ETV ansambliga esines ta Soomes, Tšehhoslovakkias, Saksamaal (1968) ja Belgias (1970), Eesti Raadio bigbändiga Soomes (sh Imatra bigbändide festivalil 1990 ja 1991), Rootsis (1992), Norras (1991) ja Saksamaal (1993).

Põhiosa loomingust moodustavad umbes 200 levilaulu, millest peaagu kõik on loodud tema enda sõnadele. Paljud neist on võitnud auhindu Eesti lauluvõistlustel: "See kaunis maa", "See rõõm on elust endast", "Tule, tuul", "Ei kustu lootus", "Kevad tuleb, sinililled käes". Ka paljude teised laulud on võitnud suure populaarsuse: "Taas punab pihlakaid", "Trummitüdruk", "Mu süda oled sa", "Anna andeks", "Tantsulaul" jt. Tema loomingut on esitanud peaaegu kõik Eesti levilauljad, enim Jaak Joala, Ivo Linna, Tarmo Pihlap, Heidy Tamme ja Helgi Sallo. Lisaks levilauludele on Kikerpuu kirjutanud muusikat filmidele ja teatrietendustele, instrumentaalpalu ning teinud Eesti heliloojate (Raimond Valgre, Leo Tauts, Arne Oit, Lembit Veevo, Edgar Arro, Vello Lipand) tuntud meloodiatest džässilikke orkestriseadeid. Ka on ta loonud tekste teiste heliloojate lauludele.

Kustas Kikerpuu on pälvinud Eesti NSV muusika aastapreemia (1983), Soome bigbändide ühingu Count Basie’ auhinna (1997) ja Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (2006). 2001. aastal omistati talle Valgetähe IV klassi teenetemärk.

Ilmunud on tema laulude kogud "Kustas Kikerpuu laule" (Warner/Chappell Music Finland, 1997) ja "Laule. Kustas Kikerpuu" (Eesti Raamat, 1977) ning autoriplaadid "Päike ikka paistma jääb" (H.-M. Arder, 2009) ja "Kustas Kikerpuu. 48 parimat laulu" (Hitivabrik, 2007). Samuti on ta välja andnud õpiku "Jazzharmoonia" (SP Muusikaprojekt, 2006). 2011. aastal ilmus kirjastuselt Varrak Kustas Kikerpuu elulooraamat "See saatana salakaval muusika".
 

© EMIK 2013

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).