Konstantin Jakob Türnpu
13.08.1865 Klooga mõis – 16.04.1927 TallinnTürnpu õppis iseseisvalt mängima viiulit ja Saue koolis orelit, edasi jätkas õpingutega Tallinnas saksa kreiskoolis. Asutas oma segakoori ''Salme'', 1884–1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. Kaks aastat täiendas end Heinrich Stiehli ja Ernst Reinicke juures enne kui astus 1886. aastal Peterburi konservatooriumi, mille lõpetas 1891. aastal oreli erialal (Louis Homiliuse klassis). 1891–1892 täiendas end Wilhelm Bergeri juures koorijuhtimise alal Berliinis.
1892. aastast asus Türnpu tööle Tallinna Niguliste kiriku organistina ning saksa gümnaasiumi ja Nikolai I gümnaasiumi lauluõpetajana. 1892. aastast alates sai temast ka Niguliste segakoori juhataja (Nikolai Gesangverein), lisaks juhatas Revaler Liedertafeli koori ja kandis mõlema kooriga ette vokaalsümfoonilisi suurvorme. 1916–1927 juhatas ta Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori, esines sellega menukalt Helsingis (1919) ja Stockholmis (1924). Türnpu oli Eesti Lauljate Liidu asutajaid (1921) ja selle esimees (1925–1926) ning V ja VI üldlaulupeo üks üldjuhte.
Konstantin Türnpu looming koosneb koorilauludest (u. 60 koorilaulu, peamiselt meeskoorile, tuntumad neist on "Kyrie", "Priiuse hommikul", "Meil aiaäärne tänavas" jt), lisaks on ta kirjutanud ka soololaule. Varasemale loomingule, mis on kirjutatud 19. sajandil, on iseloomulikud lüürilisus ja saksa hilisromantismi mõjutused. Hilisemad, küpsemad koorilaulud, on peamiselt isamaa- ja loodusainelised.
1930. aastal asutati Eesti Lauljate Liidu juurde temanimeline kapital. 1969. aastal avati Kloogaranna lähedal Türnpu majamuuseum, helilooja monument asub Kloogal (1932, skulptor Juhan Raudsepp).
© EMIC 2011
EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).