Muusikauudised

René Eespere oratooriumi esiettekanne Liivimaa laulupeol

Valga linna 430. sünnipäeva ja Jānis Cimze 200. sünniaastapäeva pidustuste raames toimub 31. mail kell 19 Valka laululaval Liivimaa laulupidu „Cimze kood“. Eesti ja Läti rahva suurel ühispeol astub üles ligikaudu 2000 lauljat. Esmaettekandele tuleb René Eespere oratoorium „Ante lucem“ („Enne valgust“) Eesti Rahvusmeeskoori, Eesti Kaitseväe orkestri, Rahvusooper Estonia baritoni René Soomi ja Läti Rahvusooperi metsosoprani Ilona Bagele esituses ning kolonelleitnant Peeter Saani dirigeerimisel. Lisaks kõlavad Evald Vainu, Aleksander Saebelmanni, Tõnu Kõrvitsa, Peep Sarapiku, Kait Tamra, Miina Härma jt koorilaulud. Kontserdi kunstilised juhid on Jānis Petrovskis, Sirje Päss ja Lauris Goss.

Teose René Eesperelt tellis Eesti Kontsert spetsiaalselt Jānis Cimze 200. sünniaastapäeva tähistavaks kontserdiks. 6-osaline oratoorium „Ante lucem“ sopranile, baritonile, meeskoorile ja suurele puhkpilliorkestrile on loodud Anne Lille ladinakeelsele tekstile, mille ajatu sõnum avab inimeste ootusi ja lootusi poeetilises keeles. Tähtpäevalist sidet Cimze ja tema seminariga loovad oratooriumis vahetekstid. Muusikalise keele valikul pidas helilooja silmas asjaolu, et tegemist on vabaõhukontserdiga – meloodilised joonised on võimalikult lihtsad, mõjuvad ning reljeefsed.

Rene Eespere: "Miks on see mees ning tema poolt juhitud seminar meile siis nii oluline?
1839. aastal Valmieras kihelkonnakoolmeistrite ettevalmistamiseks avatud saksakeelset õppeasutust asus juhtima Saksamaalt selleks tööks vajalikke teadmisi omandanud Jānis Cimze. Kui 1849. aastal viidi seminar Valka, siis avanesid paremad õppimisvõimalused ka eesti soost noormeestele.
1856 olid õppurite hulgas juba 7 eestlast, nende seas ka hiljem tuntuks saanud Carl Robert Jakobson. Eesti varajast muusikalugu oluliselt mõjutanud Joosep Kapp, Aleksander Saebelmann-Kunileid, Aleksander Thomson ja Aleksander Läte said samuti olulise tõuke oma tegevuseks just Cimze seminarist. Ka eesti ja läti laulupidude algimpulsid said alguse just sellest lättest. Esimese eesti üldlaulupeo üheks peakangelaseks oma lauludega „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ tõusnud Aleksander Kunileid (õppis seminaris 1865–1868 ning jäi lõpetamise järel samasse ka õpetajaks) komponeeris need tänaseni meile olulised laulud just Valgas!"

Vaata ka:
Liivimaa laulupidu
Eesti Kontsert
Piletilevi
Facebook

Tagasi