Esmaspäeval, 17. detsembril kell 19 toimub Mustpeade Majas Pärnu Linnaorkestri plaadiesitluskontsert „Kuus aastaaega+“. Astor Piazzolla ja Evald Vainu muusikat esitavad Pärnu Linnaorkester ja solistid Maano Männi (viiul) ja Leonora Palu (altflööt). Kontserdi kunstiline juht on Maano Männi.
18-aastane Pärnu Linnaorkester on jõudnud oma esimese helikandjani. Varem on salvestatud muusikat telefilmile „Pimedad aknad” (2007) ja tummfilmile “Noored kotkad” (2008); koos RAM-iga inglise helilooja Gavin Bryarsi loomingut (GB Record Production 2008) ning koos Pärnu Kammerkooriga Urmas Sisaski „Te Deum“ (2008). 2003. aastal osaleti Pärnu teemaliste lauludega plaadi „Soovide linn“ väljaandmisel. Omaproduktsiooniks saab aga nimetada värskelt valminud CD-plaati „Kuus aastaaega+“.
„Avastasin Evald Vainu viiulipala „Kaks karakterit“ juhuslikult, kui Eesti Raadio eetris kõlasid 1960ndate salvestused Jossif Šagali soleerimisel,“ tutvustab helikandjat selle kunstiline juht ja solist Maano Männi. „Evald Vainu lopsakas džässisugemetega helikeel tekitas minus suurt huvi ning raadio arhiivist leidsin veel teisigi tema teoseid viiulile ja orkestrile. Kuna Pärnus elab suurepärane flöödikunstnik Leonora Palu, siis oli eriti tore kokkusattumus, et Vainul on ka flööditeoseid, millest üks sai valitud plaadile.“
Eesti helilooja Evald Vain (1915-1970) oli andekas ja viljakas looja. Tallinna Konservatooriumi lõpetanud (prof Johannes Paulseni viiuliklass, 1938) andekas muusik töötas aastatel 1940-67 Eesti Raadio sümfooniaorkestris, esialgu viiuldajana, hiljem ligi 30 aastat oboemängijana. Kuid eelkõige sai ta tuntuks levimuusikuna, mängides viiulit ja saksofoni erinevates tantsuorkestrites Bi-Ba-Bo ja Merry Pipers; restorani OK kvartetis, sõjaeelse Kuldse Seitsme väikeses koosseisus, Emil Laansoo ansamblis ja noortemaja džässorkestris.
Heliloomingut alustas Evald Vain laululoojana, kirjutades muusikat ka abikaasa Erika Vainu tekstidele. Tema laul „Ei kunagi“ on üks kaunimaid laule eesti levimuusikas. Evald Vainu laulud on talletatud kogumikes „Kümme estraadilaulu“(1963) ja „Laule“(1966). 1960. aastatel oli Evald Vainu loomingus valdav värvika harmoonia ja rahvuslike intonatsioonidega instrumentaalestraadimuusika, kümnendi lõpul tegeles ta rohkem süvamuusikaga. Aastast 1967 tegutses vabakutselise heliloojana.
Käesoleval plaadil kõlavad Evald Vainu instrumentaalteosed on oma ülesehituselt sarnased. Kaunist eepilist meloodiat saadab gershwinlik keelpillide harmoonia, kõlapildi rikastamiseks kasutab helilooja harfi. Keskmise osa hoogne džässilik improvisatsioon laheneb aga teose alguse rahulikku meeleollu. Erandiks on siin "Kapriis", mille virtuoosne lõpp mõjub otsekui vaba lennuna avarustes. „Ma ei saa tänaseni aru, kuidas nii lummav muusika on teenimatult pool sajandit tähelepanuta jäänud,“ imetleb Männi Vainu loomingut. „Leidsin, et Vain ja Piazzolla täiendavad teineteist ja sobivad suurepäraselt samale plaadile. Piazzolla-Desjatnikovi „Neli aastaaega“ ning Vainu „Suvised niidud“ ja „Sügisesel rannal“ haakuvad temaatiliselt, pluss meistriteosed „Kapriis“ ja „Kaks karakterit“. Nii sündiski plaadi pealkiri „Kuus aastaaega+“.“
Astor Piazolla (1921-1992) komponeeris tsükli „Neli aastaaega Buenos Aireses) aastatel 1965-1969. „Suvi Buenos Aireses“ sündis 1965. aastal. Algselt oli see teos osa muusikast Alberto Rodriguez Muñoz’e näidendile Melenito de oro, hiljem kohandas helilooja selle teose oma tangokvinteti tarbeks. Möödus viis aastat enne kui Piazzolla otsustas kirjutada veel kolm heliteost ülejäänud kolme aastaaja teemadel. Piazzolla ise käsitles neid kui eraldiseisvaid teoseid, esitades neid kõiki korraga vaid aeg-ajalt.
Pärast Piazzolla surma palus viiulikunstnik Gidon Kremer vene heliloojal Leonid Desjatnikovil (s 1955, Leningradis) need neli heliteost ühendada ja kohandada nad sooloviiulile ning keelpilliorkestrile. Kremer soovis teost, mida saaks kontserdil ette kanda koos Antonio Vivaldi „Nelja aastaajaga“. Desjatnikov põimis Piazzolla muusikasse vaimukaid vihjeid Vivaldile, tugevdades sel moel veelgi seoseid kahe heliteose vahel. Piazzolla-Desjatnikovi „Aastaajad“ pakuvad isepäist, värvikat ning meeleolukat, rohkelt mahlaka huumori ning mänguliste kaasaegsete tehnikatega vürtsitatud segu tangost, dzässist, romantismist ja impressionismistAstor Piazzolla.
Piazzolla on aga muusikailmas tuntud kui Tango Nuevo looja. 1940. aastatel võttis ta traditsioonilise tango – 19. sajandi viimase veerandi Argentiinast pärit kirgliku ja melanhoolse tantsu – ning segas sellesse dzässi ja klassikalise muusika elemente, luues nõnda senisest keerukama ja eksperimentaalse kontserttango. Piazzolla pigem kuulamiseks kui tantsimiseks loodud uuenduslikud heliteosed kohtasid traditsioonilise tango pooldajate tugevat vastuseisu. Alles 1980. aastate lõpus hakkasid klassikalise muusika esitajad Piazzolla teoseid oma repertuaari võtma.
Allikas: Pärnu Linnaorkester
Lisainfo: Tõiv Tiits – tel 505 2556, toiv@plo.ee