Henn Rebane

3.10.1952 Kohtla-Järve

Akordionist ja pedagoog Henn Rebane alustas muusikaõpinguid akordionierialal Jõhvi Lastemuusikakoolis (õpetaja Boriss Russetski), jätkates Venda Tammani juhendamisel Tallinna Muusikakoolis, mille lõpetas 1972. aastal. 1977. aastal omandas  ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis koorijuhtimis- ja muusika pedagoogika eriala, erialapilliks akrodion (Leopold Vigla ja Igor Nikitini klassis). Ta on täiendanud ennast Soomes Toholampi akordionifestivali suveseminaril juhendajate Fridrich Lipsi, Lars Holmi ja Matti Rantaneni käe all.
Henn Rebane on töötanud akordionipedagoogina Viimsi Muusikakoolis (1977–1990 ja aastast 1994), Soomes Kesk-Pohjanmaa konservatooriumis Kokkolas (1990–1994), Viljandi Kultuurikolledžis (1995–1997) ja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (1996–1997). Samuti on ta olnud saatejuht ja toimetaja Kuku raadios (1994–1997), Vikerraadios (1997–2005) ja Klassikaraadios.

Henn Rebane on Eesti esimeste rahvusvaheliste akordionifestivalide „Rägavere ’87”, „Rägavere ’89” ja „Pärnu ’91” idee autor ja organiseerijaid. Ta on Eesti Akordioniliidu looja (1995) ja olnud selle president (1995–1997). Samuti osalenud erinevate konkursside žürii töös (sh 1989 Bulgaarias, 2006 Soomes). Koostanud noodikogumikke akordionile („Polüfoonia album akordionistile“, „Akordionialbum“).

Interpreedina on Henn Rebane tegutsenud aktiivselt solistina ja ansamblipartnerina. Esinenud soolokontsertidega paljudes Euroopa riikides, Aasias, Põhja-Ameerikas ja Austraalias ning osalenud mitmetel festivalidel (sh Taanis, Vilniuses, Soomes). Teinud koostööd muusikutega nii klassikalise kui ka kergema muusika vallas: lauljatega Teo Maiste, Mati Palm, Urve Tauts, Jaan Arder, Voldemar Kuslap, Ivo Linna, Tõnis Mägi, Lauri Pihlap, Silvi Vrait, Jaak Jürisson jt ning ansamblitega Karavan, Apelsin, Vennaskond, New Folk Ensemble ja Akrodion Super Trio. Esinenud solistina Eesti Noorte Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Eesti Raadio estraadiorkestri jt orkestrite ees. Aastatel 2003–2005 osales solistina Luis Bacalovi suurvormi „Misa Tango“ ettekannetel. Salvestanud arvukalt muusikat Eesti Raadios, ilmunud on 10 CD-d ja kaks LP-d.

Olles huvitunud akordionimuusika erinevatest žanritest, on Henn Rebane püüdnud loominguliselt mõtleva interpreedina võimalikult mitmekülgselt rakendada pilli väljendusvõimalusi. Alates 1981. aastal võttis kasutusele synthakordioni ning hiljem midi-ja valikbassidega akordioni.

Henn Rebane on kirjutanud filmimuusikat ja muusikat teatrilavastusele ning laule (sh „Veskimees“), mida on esitanud Ivo Linna, Riho Sibul jt. Ta on kirjutanud neli akordionikogumikku koos CD-ga: „5 eesti tantsu“, „Lastealbum“ ja „Tantsud akordioniga“ ja „Minu akordion“).

Henn Rebane on pälvinud 2001. aastal Valgetähe medali.

Koduleht: www.hennrebane.ee

© EMIK 2015

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).