Eugen Kapp

26.05.1908 Astrahan, Venemaa – 29.10.1996 Tallinn
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1944

Eugen Kapi väga ulatusliku heliloomingu hulka kuuluvad ooperid, balletid, vokaalsümfoonilised suurvormid, kolm sümfooniat, sümfoonilised lühivormid, instrumentaalkontserdid, suur hulk kammerteoseid, soolo- ning koorilaule. Tema lavateoseid, eriti ooperit "Tasuleegid" ja balletti "Kalevipoeg" on eesti muusikateatrid lavastanud väga mitmel korral, paljud muusikanumbrid neist teostest on saanud ülipopulaarseks. Lisaks on ta kirjutanud ka näidendi- ja filmimuusikat.

Eugen Kapi heliloomingule on omane seotus eesti rahvamuusikaga, meloodiarikkus, lüürilised, eepilised ja heroilised kujundid ning kompositsioonitehniline meisterlikkus. Üheks isikupärasemaks jooneks on tantsulisus.

Silmapaistva helilooja ja kompositsiooniprofessori Artur Kapi poeg Eugen Kapp alustas muusikaõpinguid Astrahani muusikakoolis. Venemaal puhkenud Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja tagajärjel põgenesid Kapid 1920. aastal Astrahanist ning pöördusid tagasi Eestisse. Aastatel 1922–1926 õppis Eugen Kapp Tallinna Konservatooriumis klaverit Peeter Ramuli ja Theodor Lemba juures, ent klaveriõpingud jäid pooleli. 1931. aastal lõpetas Eugen Kapp konservatooriumis kompositsiooniõpingud oma isa juhendamisel.

Pedagoogitööd alustas Eugen Kapp konservatooriumis juba 1935. aastal ning jätkas seda pärast II maailmasõda. 1947. aastal sai Kapist Tallinna Riikliku Konservatooriumi professor, aastatel 1952–1964 tegutses ta rektorina, aastatel 1949–1957 ja 1964–1966 kompositsioonikateedri juhatajana ning 1975. aastast oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi professor-konsultant. Lisaks heliloomingule õpetas Kapp konservatooriumis ka muusikateoreetilisi aineid. Tema kompositsiooniõpilaste hulka kuuluvad Gennadi Podelski, Eino Tamberg, Hillar Kareva, Heino Lemmik, Gennadi Taniel, Olav Ehala jt.

II maailmasõja ajal osales Eugen Kapp Jaroslavlis Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite asutamises, tegutses helilooja ja dirigendina. Kunstikollektiivide repertuaari täiendamiseks komponeeris Kapp nii patriootilisi laule kui ka ulatuslikumaid teoseid. Seal valmisid muu hulgas ooper "Tasuleegid" ning I sümfoonia "Patriootiline".

Ustava parteilasena sai Eugen Kapist sõja järel Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige (1951–1961), Eesti NSV Ülemnõukogu (1947–1955) ja NSVL Ülemnõukogu (1954–1962) saadik. Samuti oli ta aastatel 1944–1966 Eesti Heliloojate Liidu esimees.

Eugen Kapi arvukas teoste loetelus kuulub raskuspunkt lavamuusikale – ta on kirjutanud kuus ooperit (sh kaks lasteooperit), kaks balletti, opereti, noortemuusikali ning muusikalise muinasjutu. Esikooper "Tasuleegid" (libreto Paul Rummo) valmis sõja-aastail, tähistamaks 600 aasta möödumist Jüriöö ülestõusust. Kuuest ooperist kõige populaarsemaks kujunenud tükki lavastati omal ajal eesti teatrites mitmeid kordi (esietendus 1945 Estonias), samuti jõudis ooper lavalaudadele ka väljaspool Eestit. Ehkki Kapi ooperites on värvikaid stseene ning kauneid aariaid ja duette, ei kuulu tema tööd tendentsliku sisu ja skemaatilise ülesehituse tõttu eesti ooperite paremikku.

Eugen Kapi ballett "Kalevipoeg" (1947) oli Eduard Tubina 1940. aastal loodud "Krati" kõrval üks esimesi ballette eesti muusikas. Nagu Tubingi, on ka Kapp balletis kasutanud rahvamuusikat ja sellega väga huvitavalt ümber käinud. "Kalevipoja" muusikast on helilooja teinud kaks süiti, kuhu kuuluvad mitmed üldtuntud palad, nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga", "Soome tants", "Tuule tants" jt.

Eugen Kapi arvuka kammermuusika hulgas leidub teoseid erinevatele ansamblikoosseisudele (sh kaks keelpillikvartetti ja kolm triot), samuti miniatuure klaverile, viiulile ja teistele pillidele. 1927. aastal konservatooriumis loodud helilooja esimene viiuliteos "Nokturn" on kauni meloodiaga, romantilise kõlamaailmaga helitöö, milles võib aimata midagi ellerlikku. Meisterlik on samuti konservatooriumi ajal valminud romantilisest hoost kantud Trio nr. 1 viiulile, tšellole ja klaverile (1930). Eugen Kapp on oma muusikas sageli taotlenud piltlikku väljendust, see iseloomustab ka omal ajal väga populaarset klaveripalade tsüklit "Tallinna pildid".

Oma parimates töödes ilmneb Eugen Kapi huvi 20. sajandi muusika vastu. Tema enda sõnul õppis ta väga palju eesti muusika klassikutelt Mart Saarelt ja Heino Ellerilt – esimeselt eesti rahvaviiside julget ja omapärast kasutamist, teiselt uudseid väljendusvahendeid. Kapi kolmest sümfooniast on kõige huvitavam III, alapealkirjaga "Kevadsümfoonia" (1964), mis on valminud eesti muusika 1950. aastate II poolel alanud helikeele uuenemise hoovuses.

Eugen Kapi loomingut on tema eluajal palju esitatud, näiteks juba 1933. aastal juhatas Raimund Kull tema sümfoonilist poeemi "Tasuja" (1931) kontsertidel Lätis, Leedus, Poolas jm. Samuti on tema teostest valminud arvukalt seadeid põhiliselt puhkpilliorkestrile (Rein Ploom, Kirill Raudsepp) ja klaverile.

Eugen Kappi on autasustatud Eesti NSV teenelise kunstitegelase (1942), Eesti NSV rahvakunstniku (1950), NSVL-i rahvakunstniku (1956) ning sotsialistliku töö kangelase (1978) aunimetusega. Ta on pälvinud Lenini ordeni (1950, 1978) ja Rahvaste Sõpruse ordeni (1988) ning saanud NSVL riikliku preemia (1946, 1949, 1952), Nõukogude Eesti preemia (1948, 1950, 1977), Eesti NSV muusika aastapreemia (1975) ja Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna (1993). 1973. aastal avati Suure-Jaanis Heliloojate Kappide Muuseum ning alates 1998. aastast toimub Suure-Jaanis heliloojate Kappide muusikale pühendatud festival.

Vaata ka: Heliloojate Kappide Majamuuseum

© EMIK 2010

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).