Cyrillus Kreek

03.12.1889 Võnnu (Ridala) - 26.03.1962 Haapsalu
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1944

Eesti heliloojate hulgas – Rudolf Tobiase, Mart Saare, Artur Kapi ja Heino Elleri kõrval on Cyrillus Kreek üks mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid ja tähtsamaid uuendajaid eesti koorimuusikas. Kreegi muusika koosneb peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest ning kaalukaima osa tema loomingust moodustavad kooriteosed. Kreegi muusikas on ühinenud rahvalaulu spontaansus ja akadeemilised heliloomingutraditsioonid, ühtmoodi loomulikult kõlavad tema teosed nii koduses musitseerimises kui ka kontserdilaval. Kreegi elutöö on jätnud eesti muusikasse jälje, mida mitme erineva põlvkonna muusikaloojate, nende hulgas heliloojate Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Tõnu Kõrvitsa jt, aga ka mitmete eesti jazzmuusikute jpt. loomingus võib tänagi selgelt tajuda.

Kreegi elutöö hõlmab kolme lahutamatut ja üksteist täiendavat tegevust – rahvamuusika kogumist ja uurimist, õpetajatööd ning heliloomingut. Alates 1911. aastast osales Kreek Eesti Üliõpilasseltsi ja Oskar Kallase poolt korraldatud rahvaviiside kogumise aktsioonis ning oli kogujate hulgas üks innukamaid, esimesena võttis ta selles töös kasutusele ka fonograafi, mis võimaldas rahvaviise ja pillilugusid vaharullidele jäädvustada. Kreek töötas elu jooksul enam kui 40 aastat õpetajana ja kogus laule ka oma arvukatelt õpilastelt. Tema rahvaviisikogus on umbes 1300 õpilaste suust üles kirjutatud laulu.

Kreegi loomingus on talletunud ligi tuhat eesti rahvalaulu ja -tantsuviisi. Lisaks paarikümnele originaalmaterjalil põhinevale teosele (sh "Väike lillelaul") on ta loonud ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust kooridele, kümmekond eesti tantsu- ja lauluviisidel põhinevat süiti erinevatele puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele, samuti seadeid sümfooniaorkestrile.
Erilisel kohal Kreegi teoste loetelus on aastatel 1925–1927 valminud "Requiem" tenorile, segakoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile. Teos on helikeelelt rahvalaululähedane ning ühtlasi esimene eestikeelne omas žanris. Reekviemi sõnaline pool pärineb baltisaksa literaadi ja folkloristi G. J. Schultz-Bertrami sulest (eestikeelne tõlge Mozarti reekviemi tekstist). Teos on tuntud ka "Eesti reekviemi" nime all.
Tähelepanu väärib Kreegi loomingus valitsev aupaklik ja alalhoidlik suhtumine rahvaviisidesse – tema teostes on need kui omamoodi cantus firmused alati originaalkujul säilinud. Veel on Kreegile iseloomulik vokaalist lähtuv muusikaline mõlemine, mis avaldub mitte üksnes tema rohkes vokaalmuusikas, vaid ka instrumentaalteostes. Kuigi kogu Kreegi looming lähtub rahvamuusikast, leidub selles ka neoklassikalisele stiilisuunale viitavaid jooni nagu seda on polüfoonilised arendusvõtted, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid.

Cyrillus (sünninimega Karl Ustav) Kreek sündis 1889. aastal Läänemaal Ridalas ja oli suure muusikalembese pere üheteistkümnest lapsest üheksas. Varased lapsepõlveaastad möödusid Vormsi saarel, kus pereisa oli kohalikus õigeusu koolis koolmeister. Seal omandas Kreek rootsi keele ning vastavalt tolleaegsele venestamispoliitikale, mis haritlase perelt tsaariga samasse usku kuulumist nõudis, ka venepärase eesnime – Kirill (siit hilisem heliloojanimi, ladinapäraslt Cyrillus).
Muusikalise alghariduse omandas Kreek Haapsalus Nikolai kiriku kihelkonnakoolis. Alates 1908. aastast õppis ta Peterburi konservatooriumis trombooni (F. Türner, P. Volkov), hiljem ka kompositsiooni ja teooriat (V. Kalafatti, J. Vitol, M. Tšernov, N. Tšerepnin). Peterburi konservatooriumi päevil sõbrunes Kreek Peeter Südaga, kellest sai tema lähendane sõber ja loominguline mõttekaaslane kuni Peeter Süda surmani (1920).
Sõja puhkemise tõttu jäi Kreegil konservatoorium lõpetamata, alates 1917. aastast kuni elu lõpuni tegutses ta õpetajana Haapsalus, Rakveres, Tartus ja Tallinnas. Ta andis tunde nii üldhariduslikes koolides ja õpetajate seminarides kui ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning Tallinna Konservatooriumis, kus ta aastatel 1940–1941 ja 1944–1950 oli teoreetiliste ainete õppejõud ning 1947. aastast alates teooriakateedri juhataja.
Alates õpinguaastatest Peterburis tegutses Kreek ka koorijuhina. 1919. aastast kuni surmani juhatas ta Haapsalu segakoori Heli ning alates 1913. aastast oli ta kõikide Läänemaa laulupidude üldjuht. 1932. aastast juhatas Kreek mõnda aega ka Haapsalu sümfoniettorkestrit.

Cyrillus Kreek suri 26. märtsil 1962 Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Läänemaa ja Haapsaluga jäi helilooja seotuks kogu eluajaks. Alates 2001. aastast on Kreegi kodulinnas avatud ka tema kortermuuseum.
Cyrillus Kreegi folkloorikollektsioon on hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis asuvas Kreegi fondis.
Alates 2007. aastast toimuvad Tõnu Kaljuste ja SA Lootsi Koda eestvedamisel iga-aastased Cyrillus Kreegi Muusikapäevad.

© EMIK 2009

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).