Boriss Parsadanjan

14.05.1925 Kislovodsk, Venemaa – 14.05.1997 Tallinn
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1954

Helilooja ja muusikategelane Boriss Parsadanjan on olnud viljakam Eesti sümfonist – ta on kirjutanud kokku 11 sümfooniat, 2 avamängu ja kaks eepilist poeemi, lisaks vokaal-sümfoonilist muusikat ning instrumentaalkontserte (viiulile, tšellole). Samuti kuulub tema loomingunimekirja kammermuusika (sh teoseid sooloinstrumentidele ja häälele), üks ooper ning näidendimuusika. Parsadanjani teosed paistavad silma orkestri võimaluste meisterliku kasutamise poolest. Tema ekspressiivses orkestrikäsitluses võib leida seoseid Dmitri Šostakovitšiga, samuti armeenia rahvamuusikaga.

Boriss Parsadanjan alustas muusikaõpinguid viiulierialal Asgabadis Anton Bergleri juures ning lõpetas 1950. aastal Moskva Gnessinite-nimelise muusikakooli Vladimir Vulfmani viiuliklassis. Aastatel 1948–1953 jätkas kompositsiooniõpingutega Moskvas Genrih Litinski juures, mängides viiulit Üleliidulises Raadio estraadiorkestris. Pärast eestlannaga abiellumist, asus 1953. aastal elama Eestisse, kus 1959. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi.

Parsadanjan töötas Eesti Televisiooni ja Raadio sümfooniaorkestris (ERSO) viiuldajana (1953–1968), Moskvas Kesktelevisiooni muusikasaadete peatoimetaja asetäitjana (1968–1970), Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee kultuuriosakonna instruktorina (1970–1973), Eesti NSV Heliloojate Liidu konsultandina (1973–1975) ja ENSV Riikliku Filharmoonia kunstilise juhina (1975–1986).

Parsadanjani teoseid on esitanud paljud interpreedid ja kollektiivid, sh Eesti Riiklik Sümfooniaorkerster (dirigentide Roman Matsovi, Neeme Järvi, Eri Klas ja Peeter Lilje juhatusel), Borodini-nimeline kvartett, viiuldajad Viktor Pikaizen, Mirosalv Russin (Mirosalv Roussine) ja Tatjana Grindenko ja pianist ning dirigent Jevgeni Svetlanov. Tema muusikaga salvestisi leidub arvukalt Eesti Raadios, samuti on tema looming ilmunud vinüülplaatidel vene firmamärgi Melodija nime all. Ilmunud on autori-CD „Ein musikalisches Porträit“ (Bella Musica, 1998). Parsadanjani teosed on saanud loominguvõistlustel auhindu (aastal I preemia vabariiklikul instrumentaalpalade võistlusel 1976. aastal). Tema teoseid on kirjastanud Edition 49.

Boriss Parsadanjanile on omistatud ENSV teenelise kunstitegelase (1967) ja ENSV rahvakunstniku (1984) aunimetus ning ta on pälvinud ENSV muusika-aastapreemia (1973, 1979, 1982).

© EMIK 2014

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).