Andres Mustonen

01.09.1953, Tallinn
Eesti Interpreetide liidu liige

Andres Mustonen on lõpetanud professor Endel Lippuse viiuliklassi 1972. aastal Tallinna Muusikakeskkoolis ning 1977. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Ta on täiendanud end varase muusika alal Austrias ja Hollandis. Vanamuusika asjatundjana on ta pidanud loenguid ja juhendanud meistrikursusi nii Eestis kui ka välismaal.

Dirigendina on Mustonen seisnud mitmete tunnustatud orkestrite ja kooride ees. Ta on juhatanud kammerorkestrit Sinfonietta Riga, Pjotr Tšaikovski nimelist Moskva Raadio Suurt Sümfooniaorkestrit, Moskva Riikliku Akadeemilist Sümfooniaorkestrit, Moskva Filharmooniaorkestrit, Peterburi Filharmooniaorkestrit, Akadeemilist Kammerorkestrit Musica Viva ning pidev koostöö seob teda Leedu ja Läti Rahvusorkestri, Soome ja Rootsi suuremate linnaorkestrite, Helsingi Linnaorkestri, Soome Raadio Orkestri, Pärnu Linnaorkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Tallinna Filharmoonikute ning Vanemuise Sümfooniaorkestriga. Eesti kooridest on ta dirigeerinud Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Eesti Rahvusmeeskoori, kammerkoori Voces Musicales ja tütarlastekoori Ellerhein. Väliskooridest teeb ta sagedast koostööd segakooriga Latvija, Läti Raadio Kooriga ning mitmete Saksa, Rootsi, Vene ja Hollandi kooridega. Muuhulgas dirigeeris Mustonen 2004. aasta XXIV Üldlaulupeol valiklastekoore.

Andres Mustoneni repertuaar nii sooloviiuldaja kui ka dirigendina ulatub barokist tänapäeva muusikani. Dirigendina on tema jaoks eriline tähtsus vaimulikel suurteostel sellistelt heliloojatelt nagu Johann Sebastian Bach, Wolfgang Amadeus Mozart, Anton Bruckner, Heinrich Schütz, Georg Philipp Telemann, Dmitri Šostakovitš, Manuel Cardoso jt. Tänu Mustonenile on Eestis esmakordselt kõlanud Krzysztof Penderecki, Gija Kantšeli, T?ru Takemitsu, Sofia Gubaidulina, Vladimir Martõnovi ja Valentin Silvestrovi teosed. Tal on tihedad loomingulised kontaktid Arvo Pärdi, Erkki-Sven Tüüri, Galina Grigorjeva ja teiste eesti heliloojatega.

Mustonen on teinud koostööd nimekate muusikutega nii Eestist kui ka välismaalt – lauljad nagu Maacha Deubner (Saksamaa), Inesa Galante (Saksamaa), Monica Groop (Soome), Mikael Bellini (Rootsi), Niall Chorell (Iiri-Soome), Inga Kalna (Läti), J?nis Miši?s (Läti), Algridas Janutas (Saksa-Leedu), Jaakko Ryhänen (Soome), Pille Lill, Aile Asszonyi, Kädy Plaas, Helen Lokuta, Risto Joost ja Mati Turi ning instrumentalistid Patrick Gallois (flööt, Prantsusmaa), Michala Petri (plokkflööt, Taani), Sergei Stadler (viiul, Venemaa), Oleg Kagan (viiul, Venemaa), Xiang Gao (viiul, Hiina), Yuri Bashmet (viiul, Ukraina), Gidon Kremer (viiul, Läti), Dmitry Sitkovetsky (viiul, Aserbaidžaan), Viktor Tretjakov (viiul, Venemaa), Yoshiko Arai (viiul, Jaapan), Michel Lethiec (klarnet, Prantsusmaa), Aleksei Ljubimov (klaver, Venemaa), Natalia Gutman (tšello, Venemaa), Ivan Monighetti (tšello, Šveits), Ramon Jaffe (barokk-tšello, Saksamaa), Eliso Virsaladze (klaver, Gruusia), Peter van Djik (orel, Holland), Oksana Sinkova (flööt), Kalev Kuljus (oboe), Indrek Vau (trompet), Peep Lassmann (klaver) ja paljud teised.

1972. aastal asutas Mustonen vanamuusika ansambli Hortus Musicus ning on olnud algusest peale selle kunstiline juht ja dirigent. Alates ansambli loomisest rahvusvahelise tunnustuse pälvinud Hortus Musicus on pidevalt esinenud maailma erinevatel kontserdilavadel ning astunud üles paljudel muusikafestivalidel nii Eestis kui ka välsimaal, sh Utrechti festival, Malmö Barokk, Mozart-Fest Chemnitzis, Jaffa-festival Iisraelis, Lufthansa Barokkfestival Londonis, Scotish Early Music Festival Glasgows, Lockenhaus Festival Austrias, Kuhmo kammermuusikafestival, Bratislava muusika pidustustused, KlaraFestival, David Oistrahhi Festival, Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, Rapla Kirikumuusika Festival, festival Trialogus ja Klaaspärlimäng jne.

Hortus Musicus esitab muusikat lääne varasest heliloomingust nüüdisautorite teosteni. Olulise osa repertuaarist moodustavad ka spetsiaalselt neile loodud teosed (Alexander Knaifelilt, Arvo Pärdilt, Galina Grigorjevalt, Lepo Sumeralt ja teistelt). Suurvormide ettekandmiseks tuleb kokku ansambli laiendatud koosseis Hortus Musicuse Akadeemilise Orkestri nime all. Nende aastate jooksul on Andres Mustonen koos Hortus Musicusega jõudnud salvestada üle 30 heliplaadi firmadele Warner Classic, Melodija, Antes jt.

Mustoneni mitmekülgsust näitab debüüt rahvusvahelisel džässmuusika festivalil „Jazzkaar 2003“ Hortus Musicuse ja rahvusvahelise löökpillimängijate ansambli ühisprojektina. Veel on ta üles astunud Viljandi pärimusmuusika festivalil, Jõulujazzil, Kõpu loojangumuusika kontsertidel ja mujal. Mustonen on loonud mitmeid kontserdiprogramme, kus põimib eri stiilis muusika ning esinevad koos eri muusikastiilide spetsialistid – „Vivaldi ba-rockib”, „Barokk-rock – Keskaja muusikud rokiradadel“, „Rock ja raga“ ning „Bach öös: vaikselt kõlanud sving“. Samuti on ta teinud koostööd tuntud džässmuusika artistidega nagu Tanel Ruben (löökpillid), Taavo Remmel (kontrabass), Jaak Sooäär (kitarr) jt.

Oma tegevusega on Mustonen avardanud Eesti muusikaelu ja olnud eeskujuks paljude vanamuusika-ansamblite tekkele. Ta on algatanud ja juhatanud rohkesti kontserdisarju („Suur Muusikaakadeemia”, „Väravatorni muusika”) ning pannud aluse rahvusvahelisele Tallinna Barokkmuusika festivalile, mis on samuti kasvanud välja barokkmuusika kontsertide sarjast Tallinna ajaloolises vanalinnas ja Tartu ülikooli aulas.

1986. aastal pälvis Andres Mustonen Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse ja 1988. aastal Eesti NSV muusika-aastapreemia. 1995. aastal sai Mustonen mitmekülgse tegevuse eest Eesti muusikaelus Eesti Kultuurkapitali aastapreemia ning 1996. aastal Eesti Raadio aastamuusiku tiitli. 1998. aastal omistati talle Valgetähe IV klassi orden ning 2003. aastal Eesti Muusikanõukogu aastapreemia. Andres Mustonen on aastast 2000 Tallinna aukodanik märkimisväärse töö eest ansambli Hortus Musicus kunstilise juhi ja dirigendina. 2016 omistas Armeenia kultuuriministeerium Mustonenile kuldmedali teenete eest Armeenia kultuuri tutvustamisel rahvusvahelisel areenil.

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).