Music News

Rahvusooper Estonia tähtsündmusi veebruaris

Veebruaris leiab Rahvusooperis Estonia aset mitmeid põnevaid sündmusi – toimub sümfooniakontsert eesti heliloojate muusikaga, juhatab Vello Pähn (3.02 Estonia kontserdisaalis), algab festival „Eesti teater „Estonias““ (10.–22.02), mille jooksul etenduvad Eino Tambergi „Cyrano de Bergerac“, Tauno Aintsi muusikaga Tomas Eduri ballett „Modigliani – neetud kunstnik“ ja samuti kontsertlavastus „Eesti pidu“, kus on välja valitud hitid eesti lavateostest ning seotud need üheks tervikuks (lavastaja: Marko Matvere), kammersaalis kõlab RO Estonia interpreetide esituses kammerkontsert eesti heliloojate kammermuusikaga (12.02) ning publiku ette astub taaskord Ain Anger. Kuu lõpus, annab teater külalisetendusi Läti Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris ning lätlased omakorda Rahvusooperis Estonia.

ÕNNE, EESTI!
Kontsert Eesti muusikast 3. veebruaril Estonia kontserdisaalis
Dirigent: Vello Pähn
Rahvusooper Estonia orkester
Kontsert ühendab endas parimad lood Eesti sümfoonilise muusika kullavaramust. Kõlavad Heino Elleri „Koit“ ja „Kodumaine viis“, Eino Tambergi Esimene sümfoonia op. 57, Ester Mägi „Bukoolika“ ja Lepo Sumera Teine sümfoonia.

***

FESTIVAL „EESTI TEATER „ESTONIAS““
10.–22. veebruarini

Festival „Eesti teater „Estonias““ toob lavale parima valiku eesti autorite teostest. Ametlikul avapäeval, 10. veebruaril on kavas üks kaunimaid eesti oopereid, Eino Tambergi romantiline „Cyrano de Bergerac“. Kava jätkub balletilainel – taas on laval Toomas Eduri „Modigliani – neetud kunstnik“. Tauno Aintsi muusikale loodud ballett jutustab suure kunstniku Modigliani eluaastatest, täis lõbusat boheemlaselu ja armastust Jeanne Hébuterne’i vastu.

12. veebruar on klassikalise muusika austajate päralt – kammersaali hubases kohvikus kõlab kontsert „Kodumaine viis – Eesti Vabariik 100“, mis pakub kuulamiseks Eesti heliloojate Heino Elleri, Artur ja Villem Kapi, Juhan Aaviku, Konstantin Türnpu, Mart Saare, Edgar Arro, Eino Tambergi, Eduard Tubina, Ester Mägi, Erkki-Sven Tüüri, Arvo Pärdi jt kammermuusikat rahvusooperi parimate interpreetide Heli Veskuse (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Jassi Zahharovi (bariton), Priit Volmeri (bass), Lisa Kawasaki (flööt), Edmunds Altmanise (klarnet), Andrus Haava (viiul), Mart Laasi (tšello), Ivo Sillamaa ja Tarmo Eespere (klaver) esituses.

14., 15. ja 16. veebruaril on külalisena publiku ees armastatud solist Ain Anger. Kahel päeval saab teda kuulata Wagneri romantilises ooperis „Lendav hollandlane“ ja lavale astub ta ka festivali kõrghetkel 15. veebruaril, kui peetakse tõelist „Eesti pidu“ terves Estonia teatrimajas!

15. veebruaril etendub Kontsertlavastus "Eesti pidu" kahes vaatuses tantsu, sooja söögi ja kange joogiga.
Dirigendid: Vello Pähn, Jüri Alperten, Lauri Sirp, Kaspar Mänd
Solistid: Kadri Kipper (sopran), Kristel Pärtna (sopran), Janne Ševtšenko (sopran), Heli Veskus (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Reigo Tamm (tenor), Mehis Tiits (tenor), Mati Turi (tenor), Rauno Elp (bariton), Jassi Zahharov (bariton), Ain Anger (bass)
Libretist: Wimberg
Lavastaja: Marko Matvere
Kunstnik: Kristel Linnutaja
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Rahvusooper Estonia koor, poistekoor ja orkester, Eesti Rahvusballett

„Eesti peo" galaks on välja vailtud hitid eesti lavateostest ning seotud need üheks tervikuks. Humoorikas vaatemängus kohtuvad laval Lembitu, Saare Juhan, Olav, Erna, Cyrano, Kratt ja paljud teised eestlaste kultuuriloos olulised ning omanäolised tegelased. Eesti heliloojad on kirjutanud väga palju kaunist muusikat ning Estonia toob paremiku neist korraga publiku ette. 1 tund ja 45 minutit kestval vaheajal ootab teid soe söök, hea jook ning elav muusika teatri saalides ja kohvikutes. Üles astuvad Väikeste Lõõtspillide Ühing, Väliharf, Juhan Uppin ja Audru Jõelaevanduse punt. Lubatud on end hästi tunda ja hoogsalt tantsida! Riietus rahvuslik.

Nädalavahetus on perede päralt! Pisemaid teatrikülastajaid lõbustab Raudmäe/Vinteri muusikal „Pipi Pikksukk“ ning eestluse ja iseseisvuse üle paneb mõtlema Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“.

***

RAHVUSOOPER ESTONIA KÜLALISETENDUSED LÄTI RAHVUSLIKUS OOPERI- JA BALLETITEATRIS 
27. veebruar – 1. märts Eesti Vabariik 100 raames
27.02 Eduard Tubina ballett „Kratt“, dirigent Vello Pähn
28.02 Ooperi- ja balletigala, dirigent Vello Pähn
1.03 Paul Hindemithi ooper „Cardillac“, dirigent Vello Pähn

***

LÄTI RAHVUSLIKU OOPERI- JA BALLETITEATRI KÜLALISETENDUSED RAHVUSOOPERIS ESTONIA
27.02 Leo Mujici ballett „Šeherezade ja tema lood“ Rimski-Korsakovi ja Kodály muusikale
28.02 Ooperigala
1.03 Giuseppe Verdi ooper „Nabucco“

Šeherezade ja tema lood
Leo Mujici ballett kahes vaatuses Nikolai Rimski-Korsakovi ja Zoltán Kodály muusikale
Esietendus 8. aprillil 2016 Läti Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris
Koreograaf: Leo Mujic
Muusikaline juht ja dirigent: Martins Ozolins
Dirigent: Jānis Liepiņš
Dekoratsioonikunstnik: Dinka Jeričevič
Kostüümikunstnik: Manuela Paladin Šabanović
Valguskunstnik: Aleksandar Čavlek

Kestus: 1 h 50 min (vaheajaga)

Šahriar, iidse Pärsia sultan, on oma naise truudusetuse pärast kibestunud. Seetõttu abiellub ta igal õhtul süütu neitsiga ning igal hommikul laseb ta tolle pea maha raiuda. Nii kestab see, kuniks ta kohtub oma visiiri vanima tütre Šeherezadega, kes võidab sultani südame, jutustades talle lugusid... Legend nutikast Šeherezadest on paelunud ka koreograafi Leo Mujici, kes on töötanud tuntud balletiteatrites Saksamaal, Austrias, USAs, Ungaris, Horvaatias, Sanremos ja Austraalias.

Tänze aus Galanta
Zoltán Kodály
Autoriõigused © Universal Edition AG, Wien, Austria

Ooperigala
28. veebruaril Rahvusooperis Estonia

Nabucco
Giuseppe Verdi ooper Temistocle Solera libretole
Maailmaesietendus 9. märtsil 1842 Milano La Scalas
Esietendus 29. detsembril 1996 Läti Rahvuslikus Ooperi- ja Balletiteatris
Muusikaline juht ja dirigent:Gintaras Rinkevičius
Dirigent: Martins Ozolins
Lavastaja: Guntis Gailītis
Dekoratsioonikunstnik: Andris Freibergs
Kostüümikunstnik: Kristīne Pasternaka
Valguskunstnik: Ēriks Otto
Taaslavastuse valguskunstnik: Ainārs Kabucis

Kestus: 2 h 50 min

„Võin kindlusega öelda, et see ooper oli minu kui helilooja karjääri algus“, ütles Giuseppe Verdi. Aastal 1840, pärast tema abikaasa ja lapse surma, tabas Giuseppe Verdit sügav depressioon. Üksnes kahe aasta pärast, 1842. aastal, saab helilooja oma kriisist võitu, alustab tööd ning kirjutab „Nabucco“. „Nabucco“ lavastuse võimas triumf käivitas Giuseppe Verdi ooperite hiilgeaja. Läti Rahvusliku Ooperi- ja Balletiteatri „Nabucco“ lavastus põhineb aja kontseptsioonil. Aja teema on jälgitav ka lavastuse visuaalses keeles: see peitub päikese teekonnas, inimelu kulgemises ja eelkõige meie enda mõtete ja tegude Ülimusliku Väe otsustes.

Ülla Veerg
Rahvusooper Estonia Avalike suhete ja turundusteenistuse juht

Vaata ka: Rahvusooper Estonia

Tagasi